Rääkimine kuld ja vaikimine isegi hõbe mitte…


Aeg-ajalt meeldib mulle professionaalse fanatismi tõttu kirjutada Facebooki lugusid, kus olen saanud halva teeninduse vms osaliseks. Esiteks olen ma turismitaustaga ja vaatan teenindust juba seetõttu omamoodi pilguga. Teiseks huvitab mind väga, kuidas ettevõtted sotsiaalmeedias käituvad. Kolmandaks arvan, et mu sõpradel on õigus teada minu arust ausat tagasisidet teatud kohtadele.

Käisin juuni alguses söömas Viimsi Paadis. Olin arvanud, et seni igati muhe ja tasemel koht, kuni mulle sai osaks selline kogemus, mis mind sinna enam kindlasti mitte kunagi vabatahtlikult tagasi ei vii:

Halb kogemus Viimsi Paadis

Kuna tegin oma postituses @ märgi abil Paadi Facebooki lehe aktiivseks, mis kuvas mu teate automaatselt ka nende lehe seinale, ootasin ja eeldasin, et nad reageerivad. Aga oh ei. Ainus reaktsioon oli – minu postitus oma seinalt kustutada! “Õnneks” tekitas see elava arutelu minu Facebooki seinal ning sõnum jõudis kuhugile vähemalt.

Kirjutasin neile siis seepeale e-kirja, kus kirjeldasin olukorda, andsin soovitusi sotsiaalmeedia suhtluseks ning palusin neilt kommentaari toimunule. Mis arvate – vastust ei tulnud.

Tsuti aega hiljem nägin, et Paadi Facebooki lehel oli veel keegi oma halvast kogemusest rääkinud ning ka sellele ei olnud reageeritud. Minu tähelepanekule, et mul sama asi juhtunud, vastati Paadi esindaja poolt, et muidugi nad reageerivad sellistele märkustele, aga “mitte siin”.

Esiteks, ega ikka ei reageeri küll – minu mail ei ole tänaseni vastust saanud!

Teiseks, kus siis veel, kui mitte seal, kus inimesed käivad, räägivad ja muljetavad?

- – -

Hiljuti käisin lapsevankriga Järve Selveri BeebiCenter-i poes – ruumi oli seal täistopitud põrandal nii vähe, et vankriga liikumiseks pidin ise riiuleid eest ära lükkama (sic!), samas kui müüad seda üle saali tuimalt pealt vaatasid. Oli isegi veidi naljakas:)

Kuna olin “vastavas” tujus, siis sai ka see kogemus samamoodi Facebooki kirja. Näis, seni pole keegi BeebiCenteri poolt reageerinud. Lahmivad oma Facebooki lehele ikka oma promokuulutusi edasi (ja ei taipa isegi minu “vingumist” ära kustutata:)?)

BeebiCenter-is ei ole ruumi vankriga liikuda

TripAdvisori asepresident Michele Perry ütleb sedasi:

We encourage hoteliers to address negative reviews with a management response on our site; we often hear that how a property reacts to the criticism is more important to prospective guests than the negative comments themselves. Some hoteliers choose to respond to positive reviews, also. We consider this less essential, but it certainly gives travelers an even better sense of who you as a hotelier and your property are.

Mind väga-väga huvitaks, kas teil ka selliseid kogemusi, kus negatiivsele kommentaarile ei vastata?

Posted in sotsiaalmeedia, travel 2.0 | Tagged , , , | 2 Comments

TripAdvisor ei olegi kuld, mis hiilgab?


Paar nädalat tagasi tegin koolituse EHRLi liikmetele, kohal olid Eestis tegutsevate tuntud hotellide esindajad. Üpris tihti käis jutust ja näidetest läbi TripAdvisor – enamasti lauldi kiidulaulu, kuid oli ka neid, kes nägid TripAdvisori (vääras?) kasutamises ohtu.

Võin öelda, et kõik osalejad olid kindlal üksmeelel TripAdvisori olulisuses kliendi jaoks. On selge, et klient, üha enam, enne sihtkoha või hotelli valimist ja külastamist, uurib TripAdvisorist järgi, mida selle kohta kirjutatakse. Inimestele on oluline saada teada, mida teised on enne neid kogenud ja arvanud. See mõjutab otsuseid päris palju, ma kujutan ette.

SEEGA: Kui sa veel seda teinud ei ole, siis pista jalg TripAdvisori ukse vahelt sisse.

Ühe huvitava ja minu arvates väga tõsiseltvõetava vastuargumendina toodi välja järgmine. Nimelt, võib ju tunduda hea mõte, kuvada oma firma kodulehel sellist TripAdvisori pakutavat vidinat:

Näitab ilusasti ära viimase tagasiside, võimaldab kiiresti kliendil oma kommentaar lisada ja puha.

Aga kujuta nüüd ette, et seda kuvava ettevõtte positsioon (Popularity Index) TripAdvisoris on nt #46 of 82 hotels in Tallinn – ei ole just parim reklaam. Pigem klikib inimene sellel vidinal nüüd juba selleks, et näha, kes on need esimesed, keda võiksin selles linnas külastada.

SEEGA: enne mõtle, kuidas seod oma veebilehe ära TripAdvisoriga.

Pigem võta TripAdvisorist head kommentaarid ja kuva neid oma kodulehel ning ainult siis, kui firmal on hea positsioon TripAdvisoris, näita seda kodulehe kaudu. Kui veel mitte, siis tee selleks tööd.

Kas oskad tuua veel mõne ohu TripAdvisori kasutamisest?

Posted in travel 2.0 | Tagged , , , , | 1 Comment

Koolitus EHRLi liikmetele

Eelmise nädala neljapäeval viisin EHRLi liikmetele läbi ühe koolituspäeva veebiturundusest. Rääkisime peaasjalikult internetiturunduse olemusest ja põhimõtetest üldiselt, sekka ideid oma veebilehe tuunimiseks ning näiteid ja mõtteid erinevate sotsiaalmeedia võimaluste kasutamiseks.

Aitüma neile, kes kohal olid.

Materjalid kõigile huvilistele siinsamas:

1. Internetiturunduse olemus ja põhimõtted

2. Müügile suunatud veebileht

3. Sotsiaalmeedia kasutamine turunduses

Järgmiste kordadeni!

Posted in koolitused | Tagged , , , | Leave a comment

Üks põhjus sotsiaalmeedia turunduseks


Kui hakata teemat sügavamalt lahkama, saab välja tuua rohkelt kasulikke põhjuseid, miks üks turismiettevõte peaks sotsiaalmeedias kanda kinnitama.

Pakun sulle täna mõtteaineks välja ainult ühe. Aga see-eest sellise, mis mu meelest väga põhjapanev:

Ostes reklaami vanas meedias, saad sa tähelepanu korraks – mingiks teatud perioodiks, mille oled kinni maksnud. Ilmselt suureneb ka müük. Kui tahad seda korrata, pead uuesti raha sisse pumpama. Sotsiaalmeedias võtab suhete loomine (potentsiaalse) kliendiga küll aega, ent see side on püsiv. Ajaga saab ettevõte endale omistatud tähelepanu aeg-ajalt viisakalt müügiks muuta (ja siis juba täiesti tasuta). Ja tugevat sidet ei saa konkurendid reklaami või parema hinnaga nii naljalt üle trumbata.

Vot sedasi.

Posted in sotsiaalmeedia | Tagged | Leave a comment

Üks mõte blogimiseks igale turismiettevõttele

Sihtkoha tutvustamine
“Aga meil ei ole ju mitte millestki kirjutada.” See on vast kõige levinum vabandus blogi mittepidamiseks, mida ma ettevõtete esindajatelt kuulnud olen. Rumal jutt. Loll (ja ka laisk), kes vabandust ei leia. Olen seda usku, et igal ettevõttel on millest blogida.

Pakun erinevatele turismiettevõtetele välja ühe võimaluse, mis võiks olla nende valdkonna äriblogi läbivaks teemaks.

Hotellid, majutusasutused – kõik sihtkoha/piirkonnaga seotud info, mis selle paiga külastajale kasulik võiks olla (atraktsioonid, muuseumid, toidukohad, üritused vms).

Reisibürood ja reisikorraldajad – lood korraldatavate reiside sihtkohtadest (kas enda, kohalike või teiste reisijate sulest).

Spaad ja sanatooriumid – hoolitsuste ja protseduuride taust, kasulikkus, ohud, valiku lihtsustamine, telgitagused.

Muuseumid – tasuta pilguheit näitustele, väljapanekutele, ekspositsioonidele, autoritele ja nende töödele.

Turismitalud – pererahva igapäevased tegemised ümbruskaudses looduses, loomadega, külas.

Matkakorraldajad – näpunäited, soovitused ja nipid matkamiseks.

Toitlustusasutused – enda menüü toitude valmistamise köögipool, nipid, soovitused foto- või videopõhiselt.

Tahad veel soovitusi? Anna kommentaarina märku.

Posted in blogi | Tagged | 1 Comment

Tagasi!

Marko Siller
Ahoi. Mul suvine levist väljasolemine selja taga ning taas asjalik ning töine. Rändasin mööda Eestimaad ringi, külastasin enda jaoks uusi ja taasavastasin muidu kauneid paiku. Nautisin kaugel maal ja kodukamaral elavate sõprade ning pere seltsi.

Võtsin aja sedavõrd maha, et isegi habet unustasin ajada. Eks nüüd peab selle ära tegema, taas asjalikkuse lainel ju.

Vast on ka teie kõigi suvi seni rajult ja mõnusalt läinud!

Kuulmise-kirjutamise-lugemiseni.

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Kõige ausam reklaam tuleb teistelt reisijatelt

Artikkel ilmus 5/2011 Reisimaailmas


Seda teame kõik hästi, et meie internetikasutus muutub üha enam sotsiaalsemaks, suhtleme erinevate võrgustike kaudu üha rohkemate teiste inimestega ning Facebook on kõige populaarsem sotsiaalvõrgustik ning interneti turunduskanal ettevõtetele ka Eestis.

Samas, kui teadlikud oleme spetsiaalselt reisiteemaliste sotsiaalvõrgustike kasutamisest turunduses? Julgen väita, et mitte nii palju kui arvame end Facebookist teadvat. Ometigi on mitmed reisiteemalised sotsiaalsed keskkonnad paljude inimeste jaoks peamiseks kohaks, kust reisiinfot otsida ning usaldusväärseid reisiteenuste pakkujaid leida.

Maailmas on tohutult palju selliseid reisiteemalisi võrgustikke, kus reisijad saavad hotellide, sihtkohtade, restoranide ja palju muu kohta oma arvamust avaldada, kohti hinnata ja hinnanguid kirjutada ning teistele soovitada või vastupidi, hoiatada.

Igal lehel on veidi omad funktsioonid (mõne peamiseks ülesandeks on hoopis broneeringute võimaldamine, hindamine on kõrvalfunktsioon), kuid mõned populaarsemad reisipõhised võrgustikud maailmas on TripAdvisor, Booking.com, TravBuddy, Travelocity, VirtualTourist.

Mis on nende võrgustike peamine ühine omadus? Reisijad saavad oma kogemuse põhjal hinnata ja kirjutada arvustusi reisimisega seotud paikadest ja ettevõtetest.

Tavaliselt reastavad võrgustikud kategooriate kaupa hotelle, restorane ja sihtkohti ka pingeridadeks. Eks ikka seepärast, et reisijal oleks tohutus infotulvas kergem otsust teha. Ettepoole silmnähtavale kohale asetatakse enamasti need turismiettevõtted, kes on saanud inimestelt rohkem ja paremaid arvustusi, parem kui tihemini ja ka hiljuti.

Miks see kõik oluline on?

Võtame näiteks TripAdvisori – selle maailma suurima reisipõhise võrgustiku 45 miljonit kasutajat üle maailma otsivad iga päeva leheküljelt kümneid ja sadu tuhandeid sihtkohti, hotelle, restorane ja lennufirmasid. Nende seas on palju selliseid välisturiste, kes otsivad infot Eesti kohta.

Nad tahavad teada, millises hotellis ööbida. Kuhu restorani sööma minna. Mida Eestis olles teha ja näha.

Neid huvitab see, mida teised reisijad on leitud paikade ja ettevõtete kohta öelnud. Nad ei otsi firmade kodulehtedelt ilusat müügijuttu. Nad usuvad erapooletuid ja sõltumatuid teisi reisijaid, kes on kirjutanud vabatahtlikult oma positiivse või negatiivse arvustuse. Nad teavad, et see on kõige objektiivsem info, mis neil on võimalik enne külastust saada.

Muide fakti, et teiste inimeste arvamust usaldatakse palju rohkem kui seda, mida ettevõte ise enda kohta öelnud on, kinnitavad ka arvukad uuringud.

Kuidas ise kasu lõigata?

Kui teie ettevõte ei ole veel üldse TripAdvisoris esindatud, saab selle ise lisada. Kui kliendid on teie teadmata hakanud ettevõtte kohta arvustusi kirjutama (neil on selleks igasugune õigus), siis otsige enda firma TripAdvisorist üles ning küsige TripAdvisorilt koha omanikustaatust.

Mis on aga kõige olulisem – julgustage oma kliente ja külalisi teie juures saadud positiivse kogemuse korral ka TripAdvisoris enda arvamust jagama (minu poolest ka mis iganes teises võrgustikus)!

Võite seda võimalust mainida väljaregistreerimisel, arve tasumisel, reisi lõppedes. Samuti on tark mõte panna vastava sisuga julgustavad infovoldikud tubadesse, arve vahele või mujale sobivasse kohta.

Kasulik on näiteks nädal pärast ööbimist, reisi või muud kokkupuudet saata kliendile tänav e-kiri, kus muu hulgas viidata teiste inimeste jäetud arvamustele TripAdvisoris ning julgustada ka enda oma lisama. Palve edastamiseks tasub ühendust võtta ka nendega, kes andnud tagasiside nt e-kirja teel.

Mõistagi ei tohi see muutuda pealetükkivaks – viisakas, eetiline ja rahulik lähenemine toob edu. Ei ole ju vaja klienti välja vihastada ega jätta muljet meeleheitel ettevõttest. Alati on hea mõte lisada tagasiside lugemise ja lisamise võimalus kodulehele. Näiteks TripAdvisor pakub selleks spetsiaalselt kujundatud märke ja vorme.

Lühidalt: kui teie kohta on populaarsetes reisipõhistes võrgustikes (nt TripAdvisor) rohkelt ja positiivsed tagasisidet teistelt reisijatelt, siis jõuab teieni seeläbi rohkem uusi kliente, kes on otsinud väga sihitult reisiinfot just teie piirkonna ja sealsete ettevõtete kohta. Suunake ja julgustage enda rahulolevaid klienti.

Ja mõistagi, esmalt pakkuge klientidele suurepärast teenindust ja erilisi elamusi – keskpärasusele ei kipu keegi tavaliselt seda pingutust tegema, et heade sõnadega muljetada.

Posted in travel 2.0 | Tagged , , , , | Leave a comment

Tulemusliku e-posti turunduse 7 saladust

Artikkel ilmus 4/2011 Reisimaailmas


Leidub palju ettevõtteid, kes oma kodulehel koguvad inimeste kontaktandmeid uudiskirja jaoks, saadavad aeg ajalt neile ka sooduspakkumisi või müügile suunatud reklaamtekste, kuid kes ütlevad samas, et sellest kõigest pole neile erilist kasu. Veel kurvemad on tulemuste puudumise osas ostetud kontaktide nimekirju kasutavad ettevõtted.

Ometigi peetakse e-posti turundust endiselt veel üheks kõige efektiivsemaks turundusvõtteks internetis. Milles siis asi?

Alustame algusest. Igasugune e-posti turundus on nõusolekuturundus. See põhineb nõusolekul, kus inimene on andnud ettevõttele oma kontaktandmed ning koos sellega ka nõusoleku, et talle võib edaspidi selle firma turundussõnumeid saata. Inimene annab oma kontaktandmed alati vaid selleks, et saada ise midagi väärtuslikku vastu.

Tõsi, tihti ongi inimeste jaoks väärtuslikuks infoks need soodus- ning eripakkumised, mida turismiettevõtted neile e-postiga saadavad. Aga kaua sedagi jaksab vastu võtta? Kui ikka tosin turismifirmat oma reklaami järjepanu saadavad, siis saab ühel hetkel mõõt täis ning tahaks midagi väärtuslikumat ka ilma ostusoovita. Ettevõtete jaoks peaks olema küsimus selles, kuidas eristuda ning meelde jääda.

Mängu tulebki e-posti turundus selle kõige paremas tähenduses. Potentsiaalse kliendi antud nõusolek talle otse turundussõnumeid saata on turundaja käes äärmiselt tugev relv – tegemist on inimesega, kes ootab just selle ettevõtte konkreetseid turundussõnumeid. Patt oleks see võimalus turunduses kasutamata jätta. Mida silmas pidada:

Esiteks peab endale selgeks tegema, et otsepostitusi tasub saata vaid neile kontaktidele, mille ettevõte ise kogunud on. Ostetud nimekirjadest ei ole kasu isegi siis kui need illegaalsed ei ole (tihti on) – inimesed lihtsalt ei oota neid kirju. Kui aga ettevõte on ise kontakte kogunud, siis võib kindel olla, et inimesed ootavad just selle firma kirju. Kontaktide kogumine on ostmise kõrval küll märksa aeglasem, ent ka juba väiksema listi puhul kordades efektiivsem.

Teiseks tuleb kontaktide kogumisel silmas pidada, et neid inimeselt küsides (näiteks vastav vorm kodulehel), on alati kasulik tuua välja, mida ta selle eest vastu saab. Üks annab oma kontaktid ja loa kirju saata – mida teine selle eest vastu lubab? See võib olla näiteks regulaarsed reisinipid, sooduspakkumised enne teisi, spetsiaalsed voucherid vaid listi liikmetele, ülevaade uutest üritustest või muu, millel on selge väärtus saajale.

Kolmandaks võiks aru saada, et vaid (soodus)pakkumiste edastamine ei ole üldjuhul jätkusuutlik. Kõik teevad seda ning tüütavad lõpuks sellega vaid inimesi – eristuda ning meelde jääda on pea võimatu.

Neljandaks tuleks kohe siia järgi võtta suund sellele, et pakkuda listi liikmetele sisuliselt väärtuslikku lugemist. Olgu selleks siis reisilood, kasulikud soovitused ja nipid, sihtkohtade ülevaated, fotomeenutused, intervjuud, hooaja kalender või muu, mis on saaja jaoks põnev lugemine ka siis, kui ta osta ei soovi. Sedasi saab inimesi huvitavate lugude kaudu ettevõttega rohkem siduda ning panna nad järgmist uudiskirja juba ootama. Nii saab tekkida personaalne side, mis kestab kaua ning mida on konkurentidel suvaliste reklaamikampaaniatega raske lõhkuda.

Viiendaks tasub panna kõrva taha, et aeg-ajalt võib teha mõistagi ka otse müügile suunatud pakkumisi, ent ilma niisama väärtusliku sisuta ei tööta see kaua. Samuti ei tohiks need domineerida ning peaksid ideaalis olema listi liikmete jaoks eksklusiivsed, nt kättesaadavad vaid neile.

Kuuendaks peab järgima regulaarsust – saadetav uudiskiri võiks välja minna regulaarselt kas kord kuus või kvartalis, olenevalt ettevõttest ka nädalas. Ei tohi muutuda liiga pealetükkivaks, ent ka mitte ära kaduda.

Seitsmendaks tuleb olla raudkindel, et antud lubadust ei kuritarvitataks. Kontaktandmeid ei tohi jagada kolmandate osapooltega ning listi massilist rämpsu saatma ka ei tasu hakata. Iga saadetava uudiskirja lõpus peab olema võimalus listist lahkuda, seda nõuab seadus.

Tihti on ettevõtjatel kiusatus minna kergema vastupanu teed, kuna kontaktide kogumine on pikk protsess. Samas on see pikas perspektiivis ilmselt absoluutselt kõige kuluefektiivsem turundusvõte.

Suvi on hea aeg e-posti turundusega alustamiseks. Kliente on palju, mis annab võimaluse küsida kontakte lisaks kodulehele ka ettevõttes kohapeal, tagasiside ankeedis, erinevatel üritustel, mängude vms tegevuste kaudu. On vaja vaid leidlikkust, pikka meelt ning ausust.

Posted in e-posti turundus | Tagged , | Leave a comment

Kodulehe analüütika – kas kohustuslik element turunduses?

Artikkel ilmus 1/2011 Reisimaailmas


Kujutame nüüd ette, et meil on üpriski hea koduleht – näeb esinduslik välja, kõnetab külastajat, pakub infot ja tekitab inimeses usaldust ettevõtte vastu. Kuidas me aga teame, kui palju sellest kõigest ka tegelikult kasu on? Kas investeeringud kodulehte ja internetiturundusse on piisavalt tasuvad?

Kõik algab kodulehe külastatavuse mõõtmisest ja seeläbi saadava statistika analüüsimisest.

Tegin 2011 jaanuari lõpus Eesti turismiettevõtetele kiire küsitluse. 75 vastuse põhjal sain teada, et tervelt 40% meie ettevõtetest ei mõõda oma kodulehe külastatavust üldse. Neist kolmandiku jaoks on põhjuseks oskuste puudus. 43% pole selle peale mõelnudki ega pea seda vajalikuks! Ekslikult arvavad mitmed, et vastavad programmid maksavad palju.

Positiivne, et neist 60%, kes kodulehel toimuvat mõõdavad, omakorda 56% on aru saanud, kuidas statistikast kõige paremini kasu saada. Paraku on hulk ettevõtteid, kes raiskavad potentsiaali – jälgivad üldisi külastatavuse näitajaid. Neist numbritest üksi on aga raske midagi kasulikku välja lugeda.

Kuidas oleks siis õige?

Interneti üks oluline erinevus teistest meediumitest ongi see, et seal toimuvat on võimalik väga täpselt mõõta. Info omamine on võimas relv, seda muidugi vaid siis, kui osatakse sellega ka midagi peale hakata.

Esimene ja elementaarne samm on panna mõni statistikaprogramm oma kodulehel toimuvat mõõtma. Täiesti tasuta Google Analytics programm on selleks suurepärane – teeb ära kõik olulisema ning seadistamine on väga lihtne.

Programmiga on võimalik jälgida:

  • kui palju külastajaid kodulehel käib,
  • mis kanaleid pidi nad tulevad,
  • kui kauaka jäävad,
  • milliseid lehekülgi vaatavad,
  • mis riigist nad pärit on,
  • mida nad kodulehelt leida soovivad jne.

Pelgalt numbrite jälgmisest on vähe. Kontekst ja võrdlusmoment on olulised: kas keskmine külastajate arv kasvab ajas? Kas jaanuaris 2011 veetsid külastajad kodulehel rohkem aega kui jaanuaris 2010? Sedasi saab kindlaks teha, millised turundusvõtted töötavad.

Kui tead, kust kaudu tuleb kodulehele kõige enam külastajaid, siis mõistad, kuhu edaspidi rohkem ressursse suunata. Kui tead, milliste märksõnade kaudu otsingumootorist ettevõtte kodulehele jõutakse ning mida otsitakse veebilehel oleva otsingukasti kaudu, siis tead, mis sisu on inimestele kõige olulisem.

Kui näed, et kodulehe olulistele lehekülgedele saabunud külastajatest suurem osa lahkub sealt ilma ühtegi klikki tegemata (Bounce Rate), saad selle konkreetse lehekülje juures midagi parandada. Sedasi kaotad tulevikus vähem külastajaid ning nad viibivad kodulehel kauem, käies erinevatel lehekülgedel.

Programm võimaldab jälgida ka eri segmentide käitumist: kas kauem veedavad aega tasulise või tasuta reklaami kaudu tulnud inimesed? Kas rohkem ostavad esmakordsed või korduvkülastajad? Kas pigem broneerivad inimesed kes otsisid märksõna „majutus Tallinnas“ või „hotell Tallinnas“?

Pidevalt on oluline jälgida numbrite muutust ajas. Kord kuus on paras vaadata, kas liigutakse õiges suunas.

Sea eesmärgid ja tead investeeringu tasuvust

Teiseks on oluline kui suur % külastajatest teeb kodulehel seda konkreetset tegevust, mida soovid, et nad ideaalis teeksid. Selle kõige tähtsama tegevuse saab ise määrata: broneeringu tegemine, ostu sooritamine, mingi kindla lehekülje vaatamine, uudiskirjaga liitumine vms.

See võte aitab juba märksa täpsemalt järeldada, kas koduleht täidab oma eesmärki. Ning ka siin on võimalik selgeks teha, kust tulnud ja millise käitumisega inimesed teevad seda tegevust kõige suurema tõenäosusega.

Selle tegevuse võiks siduda rahalise väärtusega. Kui mõõdad kodulehe kaudu tehtud ostude või broneeringute arvu, siis on lihtne öelda, kas ja kui mitme kordselt iga investeeritud euro tagasi toob.

Kui aga tead eelnevast, mitu % ettevõtte e-kirja listi liikmetest iga uudiskirja saamisel on valmis raha välja käima, siis saab arvutada, mis on iga uue listiga liituja väärtus. Kui tead kui suur osa kodulehelt sooduskupongi printinutest külastab ettevõtet reaalselt, saad prognoosida, millise tulu toob vastava lehekülje külastatavuse kasv.

Kokkuvõtvalt on statistika kogumine ja analüüsimine minu meelest kohustuslik asi, mida oma kodulehe ja turunduse juures teha. Ja tähtis on vaadata numbrite taha – mis on kontekst, areng, põhjused nende numbrite taga. See ei ole kaelamurdev töö ja julgustan kõiki meie turismiettevõtteid seda tegema.

Posted in analüütika | Tagged , , | 1 Comment

Unusta bännerid ja maksa reklaamiraha mõistlikult

Artikkel ilmus 3/2011 Reisimaailmas


Eesti turismi kõrghooaeg on kohe-kohe algamas ning ilmselt kõiki turismiettevõtjaid huvitab see, kuidas saada rohkem kliente. Selle eelduseks omakorda on enda interneti kodulehe külastatavuse suurendamine.

Kuidas siis saada oma kodulehele rohkem külastajaid, kellest võiksid seejärel saada kliendid? Reisimaailmas 8/2010 kirjutasin, kuidas teha oma koduleht otsingumootorites (nt Google) orgaaniliselt ja tasuta paremini leitavaks. Kuna see on pikk protsess, aga hooaja eel tahaks tulemusi kiiremalt, siis võiks mõelda tasulise klikipõhise internetireklaami kasutamise peale.

Klient, kes otsib internetist infot erinevate turismiteenuste kohta, pöördub umbes 80-90% juhtudest esmajoones otsingumootorite poole – trükib sisse märksõna, mille kohta infot leida soovib. Maailma ja ka Eesti konkurentsitult kõige populaarsem otsingumootor on Google (85% kõigist maailmas tehtud otsingutest, Eestis konkurentsis Netiga ilmselt veidi vähem).

Seetõttu on ühe turismiettevõtte jaoks ülimalt oluline olla hästi leitav Google otsingumootoris. Kuigi Google orgaaniliste tulemuste (tasuta otsing, mille eest ettevõtted ei maksa) seas ilmuvad kodulehed saavad endale lõviosa klikke, siis on piisavalt turgu ka nende kõrval ilmuvates makstud otsingutulemustes olevatele kodulehtedele.

Tegemist on Google Adwords nimelise klikipõhise reklaamiga, mille kaudu kuvatavad tulemused tunned ära pealkirjade „Reklaamid“, „Ads“, „Sponsored Links“ vms kaudu, tavaliselt helekollasel taustal.

Olla enda ettevõtte kodulehega seal hästi leitav, võibki olla see võti, kuidas saada kiirelt palju külastajaid veebilehel.

Kui soovid teha internetis tulemuslikku reklaami, siis unusta väikeettevõttena ära kalliste bännerite ja muude sarnaste reklaamipindade ostmine (v.a nišiteemalistel saitidel, kus tabad kindla huviga inimesi). Sarnaselt telereklaamidele töötavad internetibännerid peamiselt suuremate kaubamärkide brändireklaamiks.

Mõtle ise, kas tormad teles mõne kindla pesupulbri reklaami nähes seda koheselt poodi ostma? Ilmselt mitte. Aga kui seisad pesupulbri ostusooviga eri pakendeid täis leti ees? Siis valid ju ikka selle, mille nimi on telereklaamist tuttav. Enamasti on see nii.

Seega, kui tahad reklaamida mingit kindlat teenust, mida soovid, et inimesed kohe ostma tuleksid, siis kasuta Google Adwords-i. Miks on just selline klikipõhine reklaam efektiivne?

  1. Sinu reklaami näevad ainult need, kes just sellest konkreetsest teenusest huvitatud on. Reklaami ostjana paned sa ise paika, milliste märksõnade ja fraaside otsijatele sinu reklaami kuvatakse. Sedasi sihid väga täpselt ainult neid, kes otsivad nt „kanuumatkad Lääne-Eestis“ või „kevadised süstamatkad“.
  2. Sa maksad ainult siis, kui keegi klikib sinu reklaamil. See on palju kasulikum võrreldes süsteemiga, kus maksad reklaami näitamise/kuvamise eest. Iga kord kui keegi klikib, maksad sina Google-le väikese summa, aga tead samas, et said ka kindlalt kasu – inimene jõudis kodulehele. Muide, saad ise määrata, kui palju oled nõus ühe kliki eest maksma. Sedasi võid ise arvutada, kas 250 külastajat kodulehel, kellest igaühe eest maksid näiteks 50 Euro senti, tõid sulle müügituluna tagasi rohkem kui reklaami panustatud 125 Eurot.
  3. Reklaami ostmine on imelihtne ja kõigile jõukohane. Tuleb minna http://adwords.google.com, siseneda oma Google-i konto kaudu, järgida juhtnööre ning täita vajalikud väljad ja sisestada etteantud pinnale reklaamtekst. Seejärel on vaja anda oma krediitkaardi andmed ning määrata ära, millise summa oled nõus ühe kliki eest maksma ja kui palju soovid ühes päevas maksimaalselt reklaamile kulutada. Ja koheselt hakatakse sinu reklaami Google-i otsingutulemustes kuvama. Vastavalt edukusele võid selle igal ajal peata või ümber sõnastada.
  4. Google-i otsingutulemuste maht on lihtsalt sedavõrd suur. Selle kaudu ostivad ka tuhanded eestlased igapäevaselt erinevaid turismiteenuseid, mistõttu on see koht, kus tasub pildil olla.

Klikipõhise reklaami kasutamine on igal juhul kõige suunatum ja kasulikum viis internetis reklaamiraha investeerida. Sa ei tõmble tühja, vaid püüad ainult väärtuslikke külastusi ja kõige potentsiaalsemaid kliente.

Kokkuvõttes on asja võlu ka see, et reklaamimiseks ei pea pidama läbirääkimisi meediakanalite müügiinimestega – saad kogu vajaliku omal käel lühikese ajaga kontorilaua taga korda ajada. Ja kui ise ei oska, saad alati asjatundjatelt nõu küsida.

Posted in reklaam | Tagged , | Leave a comment